Küünirüütli hiilgus.

olen üle selle tüdruku
mitu korda käinud
kus meigitud tänavad
ootavad sinult naeratust
neisse Wilhelmi karjega
kukkumist
ja ka pingid neil tänavail
on purjus

Riikide hävimisest sõjatuse tingimustes.

mõni pardlita Nietzsche
kirjutab praegu kõrvalkorteris
raamatut riikide hävimisest
sõjatuse tingimustes
elu ei sunni teda argiseks
ja ajalehte avades ootab
ta alati midagi võrratult
halba
sel suuruseootusel pole õieti
midagi viga
ent tema hingel küll

And at once I knew / I was not magnificent.

meie avatud ilusad elud
eluversumid ja
argipäevaks
pudelirooside kimbud
sest kõik on nii kuis näib
kui teile nii näib
halogeenvalguses
holotseeni päevil

pilet Marsilt
koju sõiduks
kehtivust kunagi omamata
võiksin sama hästi olla
jääaegne olevus
vihmavari nagu oda
mantel nagu hundikasukas
huuled pragunend
ja kui ma olengi
enda võrdlustes nii odav
siis
sest ma ei jaksagi
end siit päriselt
ära mõelda

Metalli sume kõla.

And for a year
she was anti-pioneer
singing sappy songs
'bout what went wrong

Oktoober.

ketendav kastan
mu linn on sipelgajalgel
jõudnud sügisesse
ta on sinu oma ka
sinu
külmetav linn on sipelgajalgel
rüsides
enda kasuka kaotanud

meie linn köhib aina rohkem
meie linn on aina uimasem
meie sõnad saavad aina aevastusteks
ja sina nakatad mind endaga
sama palju
kui mind sind

Veel üks.

tsiteerides eikedagi
kelle tööd on nüüdseks
vananenud
hävinenud
sõjas purustatud
ja ära unustatud
„ma ei saa aru
miks ma just
niimoodi elasin

muidu oli
enam-vähem“

Ei oska midagi rääkida, annan hoopis luuletuse.

mõned teist meenutavad astronaute

sosistab kriibitud-kraabitud pinkide all
laternat hoidev kössis keha
proovib konisid ning siidripurke
kihistab meie naerudega kaasa

ja väikesed silmad

mis ookeane ja mandreid kosmosest näinud
hetkeks puha selgeks läinud

kolm
kaks
vähemalt üks kord
on need näinud sind katkisena
peidetud kurbusest põhjustatud
sisemise pisarajooksu kätte nõrkemas

jälle üle ääre rippumas

kõik kallid
keda olen näinud puruks tambituna
õhku jäetuna

teil on alati needsamad
astronautide silmad

vaade on kaunis
eks
kuid su käed
vajavad hoidmist
ära neil jahtuda lase