Häid!

Hommikul maandunud natukesest lumest piisab, et tekiks jõululik olemine. Rahulik on samuti. Hea.

Ilusaid jõule kõigile.

Muusika.

Selle laulu meeldivuse kogus on võrdelises seoses kuulamiste arvuga.




Teadsite, et Grace Slick oli esimene inimene ajaloos, kes kasutas televisioonis sõna "motherfucker"?
1969. aastal Dick Cavett Show otse-eetris, laulu "We can be together" ajal juhtus see.

Aga kunagi ammu...

Rotid ehk Tiksuvad Inimesed



Tegelased:

Jane
Bill
Bob
Rebecca
Charlie
John
Koristaja
Boss
Reporter
Produtsent
Kaameramees

Esimene stseen.
Jane, Bill, Bob, Rebecca, Charlie ja John istuvad korrapäraselt kahes rivis. Kõigi tegelaste ees on laud ning nad imiteerivad klaviatuuril trükkimist. Lindi pealt võiks lasta ka klahvide klõbisemise heli.
Rebecca peatab hetkeks trükkimise ja silmitseb oma kolleege. Seejärel asub ta edasi trükkima. Sama kordub ka Billi ja Charliega. Äkitselt laksab Rebecca mõlema käega vastu lauda. Teised katkestavad töö ja vaatavad imestunult naise poole. Vaikus.
Bill: Mis on?
Rebecca: Kaks tundi on veel järgi ja... ma ei suuda.
Bob vaatab kella.
Bob: Kas tõesti juba kaks tundi? (Paus) Ongi. No mis sa virised, ainult kaks tundi järgi.
Rebecca: Ainult?
Charlie: Ainult?
Jane: Pagan küll, trükkige edasi. Boss võib iga hetk sisse astuda.
John: Just.
Kõik peale Rebecca ning Charlie asuvad tööle.
Charlie: Teate mul on ükskõik. Ma olen siin pommiaugus kaks kuud töötanud ning mulle aitab.
Jane: Lähedki minema?
Charlie (pärast lühikest vaikust kahetsevalt): Ei.
Bill: FBIs testitakse, kas agent julgeb oma naise maha lasta. Agendid peavad üksteise järel koos oma naisega ühte tuppa minema ja teda tulistama. Läheb esimene agent, tuleb välja, ei julge naist maha lasta, läheb järgmine ja kordub sama, kolmaski tuleb pisar silmis välja, ei julge oma naist maha lasta. Lõpuks läheb sisse Fox Mulder, on seal pikka aega kuid tuleb lõpuks välja üleni verisena ja ütleb: "Keegi idioot oli relva sisse paukpadrunid pannud, pidin raisa tooliga surnuks taguma!"
Kõik muigavad.
John: Charlie, sa ütlesid, et sa oled siin kaks kuud tööl olnud.
Charlie: Jah?
John: Mida sa enne tegid?
Charlie: Ma olin taksojuht.
Rebecca: Aga mina olin tantsuõpetaja.
Kõik vaatavad tema poole imestunult.
John: Miks sa küll siia tööle tulid?
Rebecca kehitab õlgu.
Bob: Aga kas sa meile ka võiksid õpetada... natukenegi.
Rebecca: Muidugi. Lükake lauad ja toolid sinna äärde ja...
Jane (segab vahele): ... hulluks olete läinud või? Boss võib iga hetk...
Charlie: Ta on lõunal.
Kuuik tõuseb püsti ning nihutab mööbli eemale.
Jane (vihjamisi): Aga teeme kähku, boss võib varsti tagasi jõuda.
Rebecca hakkab kolleege õpetama ning just siis kui kõik erilise hoolega harjutama asuvad, astub sisse koristaja.
Koristaja (vabandab ehmunult): Kiepski.
Koristaja kõnnib kohkunult eemale.
Jane: Ta räägib bossile ära.
Vaikus. Kuuik vaatab segaduses üksteise poole.
John: Pidage ta kinni!

Teine stseen.
Koristaja istub kinniseotult tooli peal. Tema näos peegeldub šokeeritud mõistmatus. Jane, Charlie, Rebecca ja John tammuvad edasi-tagasi. Bill seisab koristaja ees. Bob valvab ukse peal. Mööbel on nüüd endisele kohale tagasi tõstetud.
Rebecca: Miks kuradi päralt te pidite ta tooli külge siduma.
Bill (koristajale): Sa pead lubama, et ei räägi bossile edasi.
Koristaja (ärritunult): Ja nie rozumiem.
Bill: Räägi eesti keeles.
Charlie (vihaselt): Idioot! Ta on poolakas, ta ei saa aru mida sa räägid.
Bill: Aga võiks!
Jane (endamisi ahastunult): Ma ei saa enam kuskil tööd. Mitte kuskil.
Bob: Ee... kuulge.
Reporter ja kaameramees tungivad ruumi.
Reporter (kaamerasse): Ja nagu te näete leiab siin samas, Vabaduse väljaku lähedal asuvas kontorihoones aset pantvangikriis. Vangistatud on immigrant nimega...
Reporter astub kiirel sammul koristaja juurde ning suunab mikrofoni tolle suu ette.
Koristaja jõllitab reporterit suu lahti.
Reporter: Nüüd aga eksklusiivintervjuu ühe pantvangivõtjaga.
Ta suunab mikrofoni Charlie poole.
Reporter: Mida te soovite sellise drastilise manöövriga saavutada?
Charlie (äärmiselt kohkunult): Me... me tahtsime lihtsalt et ta... noh... ära ei ütleks.
Reporter: Kui suurt lunaraha te kavatsete nõuda?
Charlie: Mis lunaraha... ma ütlesin et me lihtsalt....
Reporter: Mida te sooviksite öelda enda kaitseks kõigile televaatajatele.
Charlie jõllitab kaamerasse.
Charlie: Tere?
Reporter ilmub Jane’i ette.
Reporter: Mis on teie nimi?
Jane (kokutab): Jane...
Reporter: Selge, mis ametit te peate?
Jane: Ma olen projektijuht... firmas Sinine Laguun.
Reporter: Vale.
Jane: Ah selge... oodake, mida?
Reporter (pöördub kõigi firmatööliste poole): Te olete kõik osalised tõsielusarjas “Rott”.
Kõik tarduvad paigale.
Bill: Mida?
Reporter: Tõsielusari “Rott”. Kuus inimest suletud iga päev kaheksaks tunniks ühte kontorihoonesse Tallinnas. Kuus tiksuvat inimpommi. Kuus kontorirotti. Kes murdub esimesena? Kes võidab 25 000 krooni? Vaadake reedel kl 19.35.
John: Mine...
Reporter (kaamerasse): Sellenädalases osas saavad osalejad teada karmi tõe ning kohtuvad esimest korda enda tõelise bossiga.
Reporter pöördub kuuiku poole.
Reporter: Ja nüüd: tundeid! Ahastust!
Rebecca: Oodake nüüd... mis mõttes tõsielusari? Aga me ju töötame siin... ja saame palka.
Reporter: Just! Just nii!
Rebecca: Jää vait!
Koristaja (anuvalt): Pomaganie.
Charlie (koristajale): Sina jää ka vait! Me oleme telekas!
Bob: Kurat küll!
Reporter (kaamerasse): Ning nüüd, tõe hetk. Rotid, teie boss on tegelikult hoopis (pikk paus) AHV!
Uksest astub sisse produtsent ja sosistab reporterile midagi kõrva.
Reporter: Vabandan, teie boss siiski ei ole ahv.
Lava kaugemast äärest ilmub Boss ning astub naeratades kontorirottide poole. Reporteri juures jääb ta seisma ning virutab tollele rusikaga näkku.
Boss: Säh sulle ahvi!
Bill: Aga me teadsime, et tema meie boss on.
Bob: Just. Mis pagan siin toimub.
Reporter (hoiab ninast kinni): Unustage see bossijama. Põhimõte on see, et teil kõigil on võimalus saada endale 25 000 krooni. Ahvatlev, ka pole?
Rebecca (kahtlevalt): Mida me tegema peame, et seda raha saada?
Reporter: Mitte midagi.
Charlie: Mitte midagi?
Reporter: Just nii. Televaatajad otsustavad, kes võidab.
John: Mulle aitab. Head aega.
Ta liigub ukse poole.
Reporter: Ning hetkel sina, John, juhid.
John jääb seisma.
Reporter: Hääletamise lõpuni on kõigest kolmkümmend sekundit. Kui te soovite midagi hääletajatele öelda, siis tehke seda kohe.
Kontorirotid on algul tõrksalt vait, kuid hakkavad siis läbisegi karjuma.
John: Valige mind! Valige John!
Rebecca: Teised käigu... valige mind!
Bob: Mina olen parim! Hääleta minu poolt!
Jane: Palun palun palun vali mind.
Bill: Mina olen võitjarott!
Charlie: Vali mind! Mina pean raha võitma!
Reporter (kahekümne sekundi pärast): Aeg on läbi! Ning võitjaks on...
Produtsent astub jälle reporteri kõrva juurde ja sosistab talle midagi kõrva.
Reporter: Tuleb välja, et võitjad ei olnudki...
Rotid korraga: Mida?!
Reporter: Küll aga oli kaotaja. (Pingeline paus) Mul on kahju kuid Bob, sina oled kaotaja.
Bob (haarab peast kinni): Ei!
Reporter: Kätte on jõudnud esimene väljalangemine.
Reporter võtab taskust relva ja annab selle John’i kätte.
Reporter: John, sinu kui hääletuse liidri ülesanne on kõrvaldada kaotajarott.
John võtab šokeeritult relva enda kätte.
John: Te teete nalja. Ma pean ta maha laskma?
Reporter: Nii on mängureeglites kirjas.
John sihib Bobi pead.
Bob: Ära jama mees, see on vaid mäng. Ainult mäng, sa idioot! Kahekümne viie tonni eest tapad sa inimese. Mis sul viga...
Kostab pauk ning Bob kukub põrandale.
Bill: Mida sa tegid?!
Rebecca: Lolliks oled läinud või? Sa tapsid ta ära!
John (värisedes): Ma mõtlesin, et seal on paukpadrunid.
Jane: Sa kuradi imbetsill, lollakas.
Koristaja jõllitab maas lebavat Bobi.
Koristaja: Fack.
Charlie (koristajale): Nüüd sa siis räägid arusaadavalt.
Reporter: Kätte on jõudnud neljateistkümnenda päeva lõpp. Ning äsja leidis aset esimene väljaheitmine kontorist. Järel on vaid viis rotti.
Kaameramees: Nii, tänaseks aitab.
Reporter: Just, lähme.
Rebecca: Kuhu te nüüd lähete?
Reporter: Minema.
Kaameramees: Ärge muretsege, me tuleme homme tagasi.
Produtsent (kontorirottidele): Aga väga tubli töö täna, me kartsime, et otse kohapeal tehtud ülekanne on liiga riskantne, kuid see oli lausa vapustav. Tublid!
John: Ma tapsin praegu inimese ära ja teie ütlete “Tublid!”. Mis teil viga on?
Produtsent (kehitab õlgu): Šõubisnis.
Boss: Aga minu lisatasu?
Teletöötajad lahkuvad. Kontorirotid istuvad maha ning jäävad enda ette vahtima. Ikka veel kinni soetud koristaja hüppab koos tooliga publikule lähemale.
Koristaja: Kontorirott, ladina nimega Rattus Bürootus. Sarnaselt rändrottidele armastab elada inimeste läheduses. Lahkub oma territooriumilt harva, kui üldse. Elab vaheldumisi kahes pesas: ühes enda ehitatud ja teises, mida ta jagab koos teiste rändrottidega. Kontorirott on omnivoor, ehk kõigesööja, kuid toitu toovad kontorirotile enamasti inimesed. Kontorirottide põhiliseks terviserikkeks on luude hõrenemine, mida põhjustab D vitamiini puudus. D vitamiini puudus tekib kontorirottidel enamjaolt täna vähesele kokkupuutele päikesevalgusega. Kontoriroti pikkus varieerub reegline 1,50-st meetrist 2 meetrini.
Boss: Mina ei ole rott. Mina olen inimene.
Rebecca (üleolevalt): Ei ole sa mingi inimene. Sina oled ka rott.
Bill: Rott.
John: Rott.
Boss: Aga mul ju ei ole pikki esihambaid ega midagi.
Charlie: Ole vait.
Boss: Kuidas te julgete minuga rääkida, mina olen teie ülemus.
Jane: Kõik rotid on võrdsed.
Charlie: Piiks

Kolmas stseen.
Charlie ja Rebecca istuvad vastamisi toolidel. Ülejäänud võistlejad ning bossi lebavad elutult põrandal. Koristaja istub liikumatult ning ikka veel kinniseotult toolil. Reporter ja kaameramees seisavad allesjäänud võistlejatest mõne sammu kaugusel.
Reporter: Käes on tõsielusarja “Rott” pingeline finaal. Nagu te näete, ei ole tee võiduni sillutatud ilma ohvriteta. Aga järele jäänud kaks võistlejat läbisid õnnestunult nii kirvevõitluse vooru, jõllitamisvõistluse kui ka arvutiloopimisturniiri. Järgneva kümne minuti jooksul selgub, kumb finalistidest on tõeline rott. Kummast saab võitjarott?
Charlie: Teeme ära!
Reporter: Tõsielusarja “Rott” võitjaks saab see, kes... (paus) ... suudab vastase roti kombel surnuks närida.
Charlie: Mine persse!
Rebecca: See ei ole tõsielusari, vaid sarimõrv.
Reporter: Läks!
Rebecca: Kas me saaks enne vähemalt auhinnaraha näha?
Reporter: Ei.
Kaameramees: Noh, närige.
Charlie tõuseb püsti.
Charlie: Ma ei saa aru kelleks te meid peate. Me ei ole mingid koletised.
Rebecca: Just. Lähme minema.
Reporter: Oodake nüüd, te ei saa lihtsalt minema minna.
Rebecca ja Charlie astuvad üle laipade.
Rebecca: Õahh, milline hais.
Reporter: Aga... aga...
Rebecca ning Charlie astuvad kontorist välja. Koristaja ärkab üles. Reporter vaatab üllatunult tema poole.
Reporter: Sa oled elus? (Ta pöördub kaamera poole) Mängus on saabunud erakordne pööre, võitjaks sai poolakast koristaja...
Ta astub koristaja juurde.
Reporter: Vabandust, kuidas on teie nimi?
Koristaja: Ret!
Koristaja hammustab reporteri kätt. Reporter karjatab valjusti.

Neljas stseen.
Charlie ning Rebecca kõnnivad mööda tänavat. Äkitselt Rebecca peatub.
Rebecca: Mis asi see oli?
Charlie: Mis?
Rebecca: Seitseteist päeva seal kontoris... tõsielusari. Kas ma hakkan tõesti hulluks minema? Mis siin toimub? Mis see oli?
Charlie: Elu.
Rebecca: Kuidas?
Charlie: Eks elu olegi üks vägivaldne ning erakordselt absurdi tõsielušõu.
Rebecca: Aga...
Charlie: Tule nüüd, unusta reaalsus.
Rebecca: Jah aga...
Charlie: Lähme!
Rebecca ning Charlie lahkuvad.

LÕPP


(Valminud aastal 2006)
© Lauri Teder